Vibroandurid paigaldasime kolme ümbritseva hoone külge, mõõtsime lõhkamise mõju hoonetele ja õhulööklaine tugevust. Lõhkamisel purunes maja alumine korrus ja keskmine trepikoda varises kokku. Otsmised trepikojad langesid ühe korruse võrra alla, kuid jäid püsti.
Pildi:
Film:
http://mi.ttu.ee/projekteerimine/
http://mi.ttu.ee/lohketood/
Väljavõtted uudistest:
Eile Tapal Üleviste tänaval alanud viiekorruselise majakarbi varistamistööd jätkusid täna.
Jätkuvalt pannakse suurt rõhku ümberkaudsete majade elanike turvalisusele ning ohutusele. „Antud maja varistamist võib võrrelda kirurgi tööga,“ rääkis Pioneeripataljoni ülem major Antti Viljaste. Tema sõnul püstitasid pioneerid endale kaks ülesannet: „Esmatähtis oli see, et lähedalseisvad hooned ning sealsed elanikud ei saaks kannatada - see tingimus on edukalt täidetud. Järgmine on maja varistada, ka selle töö viime lõpuni,“ lausus major Viljaste.
Kaitseväelased jätkasid varistamistöödega laupäeval varahommikul. Ennelõunal uuriti majast järgi jäänud osi ning arutati edasist tegevust . „Tapa vallavalitsus palus meil aktiivset tegevust alustada peale keskpäeva, et inimesed saaksid puhkepäeval kauem magada,“ selgitas major Viljaste.
Traktorid ning kaitseväelased töötasid laupäeval pimedani. Selle aja jooksul varistati üle poole parempoolse majaosa (linna suunast vaadates - toim.). Öösel valvavad territooriumi Kirde Kaitseringkonna ajateenijad, keda vahetatakse iga kahe tunni tagant. Tööd jätkuvad homme.
Toimetas Karoliina Vasli
10.09.2010 21:25
10.09.2010 21:25
Sõjaväelased üritasid täna õhata Tapal asuvat tühjana seisnud viiekorruselist elumaja. Päris edukalt plaan ei läinud, käis küll kõva pauk, aga sisse varises vaid hoone keskosa.
Eeltööd algasid juba kevadel, kui ajateenijad tegid majja 300 auku, kuhu laengud pandi. Miks aga otsustati maja üldse hävitada? Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi selgitas TV3 uudistesaatele, et hoonet pole kunagi lõpuni välja ehitatudki ja see nägi ka kole välja.
"Siis hakkasime mõtlema, kuidas seda teostame. Tsiviilfirmad - päris kopsakas hind," selgitas ta, miks paluti appi läheduses baseeruvad ajateenijad.
Kõmakat oli vaatama kogunenud hulk rahvast. Pauk ka käis, kuid maja täielikult kokku ei varisenud. Selle täpsemad põhjused pole veel teada.
Ohtlikud müürid lubatakse aga peagi koristada. Seni on objektil mehitatud valve.
VIDEOD: Kaitsevägi üritas tondilossi õhku lasta – vaja läks plaani BUuendatud!
| |||||||||||
„Kaitseväelased ei lähe minema enne, kui maja on täielikult maatasa,“ rääkis kella 17 ajal Delfile Kirde kaitseringkonna teavitusspetsialist Marina Loštšina. „Töid viivad läbi pioneeripataljoni kaadrikaitseväelased ja lõhkajad, eeltööde juures olid ka ajateenijad, kes puurisid seintesse augud. Praegu käib olukorra analüüs ja B-plaani elluviimine.“ Kolm tundi hiljem, kell 20 ütles Loštšina, et veel üks kolmandik majast on õhku lastud, kuid ilmselt katkestatakse tööd öö saabumise tõttu kuni laupäevani ja objekti ümbrust jäävad valvama kaitseväelased. Maja ei kukkunud Loštšina sõnul esimesel katsel kokku seetõttu, et kaitseväelased ei osanud ette näha Nõukogude ehituse eripärasid. „Nõukogude ajal ehitati nagu jumal juhatas, osa ehitusmaterjalidest läks „vasakule“ ja asemele pandi midagi muud. Nii et polnud võimalik ette näha, mis kõik selle maja sees on. Kaitseväelased tegid küll väga head tööd ja ettevalmistus oli põhjalik – seda tõestab kas või see, et kõik kõrvalmajade aknad jäid terveks.“ Hüljatud elumaja rajas Nõukogude ajal armee ehitusbrigaad. Kui Vene sõjavägi lahkus ja omavalitsus võttis neilt vara üle, siis see maja jäi arvele võtmata, kuna ehitusjärelvalve puudus ja mingeid dokumente ei olnud. Hoone on seisnud tühjana juba üle 20 aasta ja muutunud varisemisohtlikuks. Ümberkaudsed elanikud hakkasid muretsema, et lapsed käivad ohtlikus majas mängimas ja seetõttu pöördus vallavalitsus kaitseväe poole. „Kaitsevägi nõustuski kogemuste hankimise nimel appi tulema, ühendades maja varistamise oma õppeprotsessiga,“ selgitas Loštšina. Vaata Delfi lugeja saadetud videotest esimest plahvatust ja selle tagajärgi! | |||||||||||
| Jaga teistega: |
Kaitseväe pioneerid lasid reedel õhku Tapa linnas aastakümneid tühjana seisnud varisemisohtliku korrusmaja.
Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi rääkis, et ettepanek lõpuni ehitamata hoonest vabanemiseks tuli kohalikelt elanikelt, vahendab Reporter.ee.
Nimelt häiris linlasi maja varisemisohtlikkus ja räsitud välimus.
Kuigi plaanide kohaselt pidid kaitseväelased paneelmaja kolme järjestikuse plahvatusega maatasa tegema, varises kokku vaid hoone keskosa, külgseinad jäid aga püsti.
Pioneeripataljoni ülem major Antti Viljaste ütles, et seda, miks nii juhtus, selgitab hilisem analüüs. Spetsialistide sõnul viiakse maja lammutamine lõpule rasketehnika abil.
VIDEO: kaitseväelased püüdsid Tapal viiekordset maja õhkida (6)
Tapa mahajäetud maja pärast õhkimist. (Foto: ERR)
10.09.2010 21:14
Kaitseväelased ei osanud öelda, miks hoone õhkimine ei õnnestunud.
Kirde kaitseringkonna pioneeripataljon püüdis Tapal õhkida üht nõukogude sõjaväelinnaku mahajäetud hoonet, kuid esimene katse ei õnnestunud.
Kokku varises vaid viiekordse maja keskmine osa. Õhkimiseks tehti ettevalmistusi mitu kuud. Viimase kuu jooksul puuris 300 ajateenijat lõhkepadrunite auke ja mitukümmend kaadrikaitseväelast paigaldasid lõhkeainet, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kaitseväelased ei osanud öelda, miks hoone õhkimine ei õnnestunud.
Kommenteeri
